Archive for the ‘Logiraamat’ Category

See ei ole mingi suvaline lauahunnik, vaid äsjasaabunud pinutäis ehk ca 2 tihumeetrit aafrika mahagoni. Sellest peaks paadi restaureerimiseks jätkuma ja ülegi jääma.

… aga selle elustamisega läheb veel aega. Oleks tulnud 1950. aastast pärinevale Penta-vanakesele natuke topkat turgutuseks anda, aga me ei saanud küünlad seekord lahti.

Paadi vööritekk oli kaetud korduvalt ülevärvitud kanvaaga. See läheb nüüd kõik puhtaks, et aru saada, mis selle all peidus on, uus tekk tuleb puidust. Klüüsid, tekipollari ja luugi võtsin ka maha, et nad uuesti üle kroomida.

Tekkis eesrindlik mõte, et näitaks seda paati tema praeguses olekus õige avalikkusele. Mõeldud-tehtud, paraku ründas avalikkus paati Sarmaatia väljadelt pärinevate metsistunud hordidena, kes inimkeelest eriti aru ei saanud. Seetõttu sellises vormis eksponeerimist tulevikus enam ei tule.

Aga toredaid ja huvitavaid inimesi käis ikka ka külas!

Pärast mitmeaastast otsimist õnnestus mul lõpuks leida soovidele vastav paat Hoforsist, mis asub Stockholmist ca 250 km põhja pool. Ülemisel fotol on ta hetk enne teeleasumist Eestisse ja alumisel veel Rootsi lipu all, nimi oli tal siis “Pärlan” (eesti keeles “Pärl”). Kahe foto tegemise vahele jääb ca 4-5 aastat ehk aeg, mil ta ühes angaaris seisis ja oma uut elu ootas. Vana omanik oli aastaid tagasi surnud ja tema poeg, kes paadi ka müüs, ei viitsinud enam sellega mässata. Sama pere käes oli paat umbes 30 aastat.