Mootorpaatide ehitusstiil oli enne II maailmasõda üsna sarnane mõlemal pool Läänemerd. Paraku oli pea kogu EW-aegne laevastik sunnitud 1944. aastal pealetungiva punaväe eest kodumaalt lahkuma, paadipõgenike üldarvuks hinnatakse ca 70 000 inimest, kellest paljud ei jõudnudki üle tormise mere Rootsi. Mõni aeg hiljem sundis N. Liit Rootsit põgenike paadid nõukogude võimudele “tagasi” andma, need toodi Eestisse, kus NKVD nad hävitas.

Sellepärast polegi säilinud peaaegu ühtegi Eestis ehitatud ennesõjaaegset paati ja meil tuleb need nüüd taas Rootsist välja osta.

Kaitseliidu Tartu maleva mootorpaat “Vahur” aastal 1930.

Kaitseliidu Tartu maleva mootorpaat “Kotkas” 1937. aastal (foto: Ajalooarhiiv).

Mootorjaht “Zeus” oli omasuguste seas üks uhkemaid, pilt on tehtud 1925. aastal Pärnus. Paat hävis paraku samal aastal tulekahjus Liu nina lähedal (foto: Pärnu Postimees).

Samasugused paadid olid ka salapiiritusekuningatel. Fotol on Johannes Piibemanni piirituseveopaat Viinistu reidil 1935. aastal. (foto: Rannarahva Muuseum).